Seetõttu võib sama tööstuslik õhujahuti erinevatel töötingimustel anda erinevaid jahutustulemusi.
1. Ümbritseva õhu temperatuur
Välisõhu temperatuur on üks peamisi jahutuse jõudlust mõjutavaid tegureid.
Aurustuv õhujahuti tõmbab sooja välisõhku läbi märja jahutuspadja. Vee aurustumisel neeldub õhust soojus ja sissepuhkeõhu-temperatuur langeb.
Kui välistemperatuur on kõrge, on aurustamiseks üldiselt rohkem mõistlikku soojust.
Kuid temperatuuri ei tohiks kunagi käsitleda niiskusest eraldi. Kõrge välistemperatuur koos kõrge suhtelise õhuniiskusega võib anda kuiva ilmaga sama temperatuuriga võrreldes väga erineva jahutustulemuse.
2. Suhteline õhuniiskus
Suhteline õhuniiskus mõjutab otseselt aurustusjahutusvõimsust.
Kuiv õhk võib absorbeerida rohkem veeauru, võimaldades jahutuspadja kaudu suuremat aurustumist. Niiskuse suurenedes läheneb õhk küllastumisele ja saadaolev aurustav jahutuspotentsiaal väheneb.
Sel põhjusel:
Madalam õhuniiskus → suurem aurustumisjahutuspotentsiaal
Kõrgem õhuniiskus → väiksem aurustumisjahutuspotentsiaal
See on üks olulisemaid erinevusi aurustuva õhkjahutuse ja mehaanilise jahutamise vahel.
3. Märg{1}}pirni temperatuur
Märg-kolvi temperatuur annab kasuliku ülevaate aurustumisjahutuse võimalikkusest kui ainult kuiva{1}}kolvi temperatuur.
Aurustusjahuti väljuva-õhutemperatuuri teoreetiline alumine piir on tihedalt seotud siseneva -õhu märja-temperatuuriga.
Lihtsustatud viis saadaoleva jahutuspotentsiaali mõistmiseks on järgmine:
Märg-Lambi temperatuur=Kuiv-Lambi temperatuur – märg-Lambi temperatuur
Näiteks kui välisõhk on:
Kuiva{0}}pirni temperatuur: 35 kraadi
Märg{0}}temperatuur: 24 kraadi
Märg{0}}pirni depressioon on:
35 − 24=11 kraadi
Mida suurem see erinevus, seda suurem on aurustusjahutuse teoreetiline potentsiaal.
Tegelik väljalaske{0}}õhu temperatuur ei jõua tavaliselt märja-hülsi temperatuurini, kuna tõeliste jahutuspatjade ja õhujahutite tõhusus on piiratud.
4. Kütuseaurude jahutamise efektiivsus
Jahutusefektiivsus kirjeldab, kui lähedale suudab õhujahuti läheneda siseneva -märja õhu-temperatuurile.
Tavaliselt kasutatav lihtsustatud väljend on:
Jahutusefektiivsus=(sisenemise kuivalt-pirni temperatuur – väljuva õhu temperatuur) ÷ (sisenemistemperatuur kuivalt-Lambi temperatuur – sisenemise märg-pirni temperatuur) × 100%
Näiteks:
Kuiva -pirni temperatuuri sisestamine: 35 kraadi
Märg{0}}temperatuuri sisestamine: 24 kraadi
Väljuva õhu temperatuur: 26 kraadi
Seejärel:
(35 − 26) ÷ (35 − 24) × 100% ≈ 81.8%
Tegelik efektiivsus sõltub jahuti konstruktsioonist, jahutuspadjast, õhuvoolu kiirusest, veejaotusest ja töötingimustest.
5. Õhuvoolu kiirus
Õhuvool mõjutab ka tööstusliku õhujahuti jahutusvõimet.
Kui õhk läbib jahutuspadja liiga kiiresti, võib tõhusaks soojus- ja niiskusülekandeks vähem aega jääda.
Kui õhuvool on liiga väike, ei pruugi süsteem piisavalt jahutatud õhku töökojast läbi viia.
Seetõttu tuleb jahutusvõimsuse hindamisel arvesse võtta õhuvoolu kiiruse ja jahutuspadja jõudluse vahelist seost.
Ventilaatori nimiõhuvoolu ei tohiks tõlgendada sama asjana kui jahutusvõimsust.
Seadmel võib olla kõrge õhuvooluhulk, kuid see võib sõltuvalt siseneva õhu tingimustest ja jahutuspadja{0}}tõhususest erineda.
6. Jahutuspadja jõudlus
Jahutuspadi on aurustusõhujahuti peamine soojus{0}}ja-massi{2}}ülekandepind.
Selle toimivust mõjutavad:
Padja materjal
Padja paksus
Pinnaala
Õhu kiirus
Veejaotus
Padja niisutamine
Puhtus
Teeninduse seisukord
Määrdunud või ebaühtlaselt niisutatud jahutuspadi võib vähendada aurustumist ja seega vähendada jahutusefekti.
Jahutuspadi peab saama piisavalt vett, säilitades samal ajal sobiva õhuvoolu läbi märja pinna.
7. Veejaotus
Vesi tuleb jahutuspadjale ühtlaselt jaotada.
Kui mõned alad jäävad kuivaks, aitab ainult osa padjast tõhusalt kaasa aurustumisele.
Vee halb jaotus võib tuleneda järgmistest põhjustest:
Blokeeritud veekanalid
Pumba probleemid
Vale veevool
Maavarade maardlad
Kahjustatud jaotuskomponendid
Veeringlussüsteemi regulaarne kontroll aitab säilitada ühtlast jahutust.
8. Töökoja soojuskoormus
Õhkjahuti nimijahutusvõime ei määra automaatselt temperatuuri, mis tehases saavutatakse.
Töökoda ise saab pidevalt soojust:
Tootmismasinad
Ahjud
Ahjud
Mootorid
Kompressorid
Valgustus
Töölised
Päikesekiirgus
Kuumad tooted
Kui tootmisliin toodab suures koguses soojust, vajab jahutussüsteem piisavat õhuvoolu ja sobivat õhujaotust selle soojuse eemaldamiseks või lahjendamiseks.
Seetõttu on väljavoolu{0}}õhutemperatuur ja töökoja tegelik temperatuur kaks erinevat mõõtmist.
9. Ventilatsioon ja õhuvahetus
Aurustav tööstuslik õhujahuti juhib jahutatud õhu töökotta, lisades samal ajal õhuvoolule niiskust.
Soe siseõhk peab lahkuma.
Kui väljatõmbeavad on ebapiisavad, võib lisaniiskus koguneda ja siseruumide niiskus tõusta.
See võib vähendada efektiivset temperatuuri langust ja muuta jahutussüsteemi vähem tõhusaks.
Seetõttu tuleks jahutusvõimsust alati arvestada koos tehase ventilatsioonikorraldusega.
10. Õhuvoolu jaotus
Isegi kui tööstuslik õhujahuti töötab oma nimivõimsusel, võib halb õhuvoolu jaotus tekitada kuumi kohti.
Suure töökoja puhul sõltub jahutusvõime sellest, kas jahutatud õhk ka tegelikult hõivatud aladele jõuab.
Masinad, laoriiulid, seinad, sambad ja vaheseinad võivad õhuvoolu takistada.
Seetõttu tuleks süsteem kavandada järgmiselt:
Õhkjahuti → Õhujaotus → Tööala → Soojuse eemaldamine
selle asemel, et keskenduda ainult seadmete tarnitavale kogu õhuvoolule.
11. Vee kvaliteet ja ulatus
Vee kvaliteet võib mõjutada pikaajalist{0}}jahutust.
Kare vesi sisaldab mineraale, mis võivad koguneda jahutuspadjale ja veejaotuskomponentidele.
Skaala kogunemine võib:
Vähendage vee imendumist
Piirata õhuvoolu
Loo ebaühtlane niisutamine
Vähendada aurustumist
Suurendage hooldusnõudeid
Sel põhjusel on veemajandus oluline osa aurustava õhujahuti jahutusvõimsuse säilitamisel.
12. Jahutusvõimsus vs temperatuuri langus
Neid kahte mõistet ei tohiks segi ajada.
Temperatuurilangus viitab sellele, kui palju õhutemperatuur jahutit läbides langeb.
Jahutusvõimsus viitab soojushulgale, mida jahutusprotsess suudab teatud tingimustel eemaldada või üle kanda.
Lihtsustatud mõistlikku jahutussuhet saab väljendada järgmiselt:
Jahutusvõimsus ≈ Õhumassi vool × Erisoojus × Temperatuuride erinevus
Konditsioneeri{0}}arvutuste puhul võib olla vaja arvestada ka niiskust ja varjatud kuumust.
Aurustuva õhujahuti puhul on aga jahutusprotsessis kesksel kohal õhku lisatav niiskus ja sellega seotud aurustuv soojusülekanne.
Seetõttu ei kirjelda üksainus temperatuuri{0}}languse arv täielikult seadme jõudlust.
13. Miks jahutusvõimsus muutub ilmaga?
Kaaluge kahte päeva sama välistemperatuuriga:
Päev A
Temperatuur: 35 kraadi
Suhteline õhuniiskus: 30%
Päev B
Temperatuur: 35 kraadi
Suhteline õhuniiskus: 75%
Kuiva{0}}kolvi temperatuur on identne, kuid õhu niiskusesisaldus on väga erinev.
Aurustumise jahutuspotentsiaal päeval A on üldiselt palju suurem, kuna õhul on rohkem võimet absorbeerida täiendavat veeauru.
Seetõttu tuleks tööstusliku õhujahuti jõudlust hinnata tegelike kohalike kliimatingimuste, mitte ühe välistemperatuuri alusel.
14. Mis määrab tegeliku jahutustulemuse?
Praktilistes tehaserakendustes on jahutusvõime mitme teguri koosmõjul:
Ümbritsev temperatuur + niiskus + märg-pirni temperatuur + jahutuse tõhusus + õhuvool + soojuskoormus + ventilatsioon
Ühe teguri muutmine võib mõjutada üldist tulemust.
Näiteks võib õhuvoolu suurendamine parandada õhu liikumist, kuid ei suuda täielikult ületada ebasobivaid niiskustingimusi. Samamoodi ei suuda ülitõhus jahutusplokk oma eeldatavat jõudlust pakkuda, kui veejaotussüsteem on blokeeritud.
Tööstusliku õhujahuti jahutusvõimsuse kontrollnimekiri
Tööstusliku õhujahuti hindamisel kontrollige:
Õhutemperatuuri sisestamine
Suhteline õhuniiskus
Märg-pirni temperatuur
Jahutusefektiivsus
Õhuvoolu kiirus
Jahutuspadja disain
Veejaotus
Vee kvaliteet
Töökoja soojuskoormus
Ventilatsioon
Õhuvoolu jaotus
Need tegurid annavad jahutuse jõudlusest palju kasulikuma pildi kui ainult nimiõhuvoolu vaatamine.
Lõplikud kaalutlused
Tööstusliku õhujahuti jahutusvõimsuse määrab välisõhu tingimuste, aurustumisefektiivsuse, õhuvoolu, jahutuspadja, veesüsteemi, töökoja soojuskoormuse ja ventilatsiooni koostoime.
Kütuseaurude jahutamisel on suhteline niiskus ja märg{0}}kolvi temperatuur eriti olulised, kuna need määravad, kui palju täiendavat niiskust saab sissetulev õhk absorbeerida.
Tehase tööstusliku õhujahuti hindamisel ärge tuginege ühele temperatuuri{0}}langusele või õhuvoolu näitajale. Seadmeid tuleks hinnata eeldatava töötemperatuuri, niiskuse, õhuvoolu tingimuste ja töökoja soojuskoormuse alusel.
See lähenemisviis annab realistlikuma ülevaate jahutusvõimest, mida tööstuslik õhujahuti suudab tegelikus tehases pakkuda.
